Official Padel Rules – International Federation Of Padel (FIP)

Ametlikud Padeli reeglid- Rahvusvaheline Padeli Liit 

REEGEL 1. MÄNGIJATE ASEND VÄLJAKUL

• Mäng toimub paarismänguna.
  
• Mängijad paiknevad võrgu mõlemal poolel olevates alades. Servija paneb palli mängu ja vastuvõtja tagastab selle.
  
• Vastuvõtja võib seista oma väljaku poolel ükskõik millises kohas, sama kehtib nii tema paarilise kui ka servija paarilise kohta.
  
• Mängijad vahetavad kui mängitud geimide arv on paaritu number (nt 1, 3, 5 jne).
  

REEGEL 2. VÄLJAKU POOLTE JA SERVI VALIK

• Väljaku poole ja esimese geimi servimise õiguse määrab loos.
  
• Loosi võitnud paar saab valida järgnevate võimaluste vahel:
  
  a) Kas nad soovivad servida või vastu võtta (sel juhul valib teine paar väljaku poole),
  b) Kas nad soovivad valida väljaku poole (sel juhul teine paar otsustab, kas servib või võtab vastu),
  c) Võivad anda valikuõiguse vastastele

REEGEL 3. SERV

Serv tuleb sooritada alljärgnevalt:

a) Servija peab asuma mõlema jalaga oma väljaku poolel servijoone taga, keskjoone ja külgseina vahelisel alal. Pall peab lendama üle võrgu diagonaalselt vastaspoole servialasse ning maanduma kastis sees või joonel. Esimene serv tehakse paremalt poolt (kast 1), seejärel vaheldumisi vasakult ja paremalt.

b) Pall tuleb enne löömist põrgatada servijoone taga, keskjoone ja külgseina vahelisel alal.

d) Servimisel ei tohi jalaga puudutada servijoont, ega astuda kasti piirkonda, mis on määratud keskjoone jätkuga, kuna serv peab toimuma diagonaalselt.

e) Servimisel peab mängija löögi ajal tabama palli puusast allpool, ning vähemalt üks jalg peab olema maas.

g) Kui mängija jääb löömisel pallist ilma (ei taba seda), loetakse serv siiski sooritatuks.

h) Kui serv tehakse kogemata valest servikastist, tuleb viga parandada kohe, kui see avastatakse. Kui oli tehtud üks serviviga, siis see jääb samuti arvesse.

REEGEL 4. SERVIVEAD

Järgnevad olukorrad loetakse serviveaks:

a) Kui servija rikub Reegli 3 punkte (vt “Serv”).

c) Kui pärast servimist pall põrkab väljapoole vastuvõtja serviala (jooned arvestatakse ala osaks – kui pall puudutab joont, on see sees).

d) Kui pärast servimist pall tabab servija paarilist.

e) (Ainult servi puhul): Kui pärast servimist pall põrkab vastasväljakul servikastis ja seejärel puudutab piirdeaeda (võret) enne teist põrget.

f) Kui pärast servimist pall puudutab servija väljaku poolel mõnda seina, isegi kui see hiljem läheb üle võrgu vastase väljakupoolele.

REEGEL 5. SERVIMISE JÄRJEKORD

• Mängijad, kellel on õigus alustada servimist seti esimeses geimis, otsustavad, milline paariline alustab servimist.
  
• Kui esimene geim on lõppenud, siis vastaspoole paar hakkab servima, ja see vaheldumine jätkub kogu seti jooksul.
  
• Kui servimise järjekord on paika pandud, ei tohi seda muuta enne järgmise seti algust.
  
• Iga seti alguses otsustab serviv paar taas, milline mängija alustab, ning seejärel servivad nad vaheldumisi geimide kaupa.

Kui tekib viga servimise järjekorras:

• Kui mängija servib vales järjekorras, peab mängija, kelle kord tegelikult oli, hakkama servima kohe, kui viga avastatakse.
  
• Kõik enne vea avastamist mängitud punktid jäävad kehtima.
  
• Kui enne vea avastamist tehti ainult üks serviviga, siis seda ei arvestata.
  
• Kui geim saab enne vea avastamist läbi, siis vale servimise järjekord jätkub kuni seti lõpuni.

REEGEL 6. SERVI TAGASILÖÖK

a) Mängija, kes võtab servi vastu, peab ootama, kuni pall põrkab oma servialas ning lööma palli enne teist põrget.

b) Kui pall põrkab kaks korda järjest servikastis, ka pärast tagaseina puudutamist, siis loetakse serv korrektseks ja punkt läheb servinud poolele.

• Servides klaasi ja võre ühenduskohta loetakse serv korrektseks ainult siis, kui pärast põrget pall liigub edasi vastu võtva mängija suunas.

c) Kui vastuvõttev mängija lööb palli enne põrget kaotab ta punkti.

REEGEL 7. TAGASILÖÖGI JÄRJEKORD

• Mängijad, kes võtavad esimeses geimis servi vastu, otsustavad, kumb neist esimese võtab servi vastu.See järjekord jääb kestma igas geimis kuni seti lõpuni.
  
• Mängijad vahelduvad servi vastuvõtmisel ning kokku lepitud järjekorda ei tohi seti jooksul muuta. Seda võib muuta järgmise seti alguses.
  
• Kui mängu jooksul vastuvõtjate järjekorda rikutakse, siis mäng jätkub samas järjekorras kuni selle geimi lõpuni, milles viga avastati. Järgmistes geimides tuleb naasta algsesse kokkulepitud järjekorda.
  
• Kui viga avastatakse sel hetkel, kui vale mängija võtab servi vastu, kaotavad vastuvõtjad punkti.

REEGEL 8. SERVIDE ARV

• Servijal on õigus teisele servile, kui esimene serv ei olnud korrektne.
  
• Teine serv tehakse samalt poolelt kui esimene ja vahetult pärast esimest.

REEGEL 9. VASTUVÕTJA ETTEVALMISTUS

• Servija ei tohi servida enne, kui vastuvõtja on valmis.
  
• Kui vastuvõtja ei ole valmis või ei püüa palli tagasi mängida, ei saa servija punkti nõuda, isegi kui serv oli korrektne.
  
• Samuti ei tohi vastuvõtja punkti nõuda, kui serv oli ebakorrektne, aga ta ise ei olnud mänguks valmis. 

REEGEL 10. MÄNGIJA PUUTUB SERVI

• Kui serv lüüakse vastu vastuvõtjat või tema paarilist või kui nad puudutavad palli reketiga enne selle põrget, võidab punkti servija.

REEGEL 11. PUNKTI KORDUS VÕI “LET”-PALL

a) Kui servides pall puutub võrku või võrguposte ning seejärel kukub servivastuvõtja väljaku alasse, tingimusel et see ei puutu enne teist põrget metallvõret.

b) Kui pall, olles puutunud võrku või poste tabab seejärel üht mängijat või mõnda nende kehaosa.

c) Kui „let“ tekib esimesel servil, korratakse seda. Kui „let“ tekib teisel servil, on servijal õigus ainult ühele lisaservile. 

REEGEL 12. SEGAMINE

Kui mängijat segab midagi, mis ei ole tema kontrolli all (välja arvatud väljaku paigaldused või paariline), mängitakse punkt uuesti ehk kuulutatakse “let”.

Kui mängija tahtlikult või tahtmatult segab vastast mängu ajal, siis esimesel juhul antakse punkt vastasele ning teisel juhul kuulutatakse “let”, kui segaja võitis punkti.

REEGEL 13. PUNKTIARVESTUS

Punktide lugemine käib sarnaselt tennisele: 15–30–40–geim (game)

Kui seis on 40-40, peab üks paar võitma kaks järjestikust punkti, et võita mängu:

• Esimene punkt pärast viiki on “eelis” (advantage).
• Kui eelise omanik võidab järgmise punkti, võidab ta geimi.
• Kui eelise omanik kaotab järgmise punkti, läheb seis tagasi viiki ehk 40-40

Esimene paar, kes võidab 6 geimi vähemalt kahe geimi eduga, võidab seti. Geimiseisul 5–5, tuleb mängida kaks geimi, kuni keegi võidab 7–5. Kui seis on 6–6, võidab paar, kes saavutab kahe geimi edumaa, välja arvatud juhul, kui on eelnevalt kokkulepitud “tie-break” (vt REEGEL 14).

REEGEL 14. “TIE-BREAK”

Kui on eelnevalt kokkulepitud, mängitakse geimide seisul 6–6 “tie-break”. Tie-break’is kasutatakse klassikalist punktisüsteemi, mis loeb punkte 1, 2, 3… – erinevalt tavalisest geimist, kus kasutatakse 15, 30, 40.

Tie-break’i võidab esimene paar, kes saavutab 7 punkti vähemalt kahepunktilise eduga. 

Esimese servi teeb mängija, kelle servikord oleks pidanud tavapäraselt olema. Mängija sooritab ühe servi parempoolsest väljakupoolelt. Seejärel liigub servikord vastastele. Sooritatakse kaks servi, alustades vasakpoolselt väljakupoolelt. 

Pooltevahetus toimub iga 6 punkti järel. 

Tie-break’iga seti võitnud paar võidab seti tulemusega 7–6. Järgmise seti servi alustab paar, kes ei alustanud servimist tie-break’is.

REEGEL 15. MÄNGUS OLEV PALL

Pall on mängus hetkest, mil see on servitud (välja arvatud juhul, kui see on “out” või “let”) ja jääb mängu, kuni punkt on otsustatud.

Punkt lõpeb, kui pall:

– puutub otse (ilma maa põrketa)  vastaste seina või metallvõrku,

– põrkab teist korda maas,

– on pärast korrektset lööki vastaste väljakupoolel põrganud ning seejärel põrkab väljaku piiridest väljapoole ja siis teist korda.

Mängija võib lüüa palli nii, et see põrkab vastaste väljakupoolel ja lahkub väljakult ülemiste piiride kaudu.

MÄRKUS:

Mängijad võivad lahkuda väljakult ja lüüa palli eeldusel, et pall ei ole veel teist korda põrganud. Selleks peab väljak vastama järgmistele tingimustele:

a) Mõlemal väljakupoolel peab olema kaks keskset väljapääsu.

b) Väljapääsu mõõtmed on maksimaalselt 0,82 x 2 meetrit ja minimaalselt 0,72 x 2 meetrit.

c) Väljaku väliskülgedel ei tohi olla füüsilisi takistusi vähemalt 2 meetri laiuses, 4 meetri pikkuses ning vähemalt 2 meetri kõrgusel üle võrgu kõrguse.

Kui pall, ületades võrgu, põrkab vastaste väljakul, väljub väljaku piiridest ning naaseb mängu, olles tabanud mõnd eset väljaku välisküljel, läheb punkt mängijale, kes lõi palli, isegi kui vastane oleks võinud selle tagastada.

Kui pall, ületades võrgu, põrkab vastaste väljakul ja väljub seejärel väljakupiiridest läbi metallvõrgu ava või defekti kaudu või jääb sinna kinni, loetakse punkt lööjale.

Mängija võib lüüa palli vastu enda seina/seinu nii, et see lendab üle võrgu vastaste väljakupoolele – välja arvatud servil.

Pall, mis põrkab “U”-kujuliselt seinast ja maapinnast moodustunud nurgast, loetakse korrektseks. 

REEGEL 16. VOLLE (VOLLEY) EHK LENDPALLI LÖÖK

Iga mängija võib igas olukorras lüüa lendpalli, välja arvatud servi vastuvõtmisel.

REEGEL 17. PALL, MIS PÕRKAB KÕRVALISELE OBJEKTILE

Kui mängija löögi tagajärjel põrkab pall mõne kõrvalise objekti vastu (nt valgustid, katus) enne võrgu ületamist, läheb punkt vastastele.

REEGEL 18. KORREKTNE TAGASILÖÖK

Tagasilöök on korrektne:
a) Kui pall puudutab võrku või selle poste (kui need asuvad mängualas) ja seejärel põrkab vastaste väljakule.
b) Kui pall põrkab vastaste väljaku poolel maha, seejärel põrkab seina ja naaseb selle mängija väljaku poolele, kes selle lõi, võib mängija lüüa selle tagasi (st palli lüüa mitte oma väljaku poolel). Tingimusel, et tema reket ega riided pole puudutanud võrku, võrguposte ega vastaste väljakut.
c) Kui löögi suuna ja jõu tõttu põrkab pall vastaste väljakul ja väljub väljakupiiridest või tabab katust, valgusteid või mõnda muud eset, mis ei ole osa väljaku konstruktsioonist.
d) Kui mängus olev pall tabab vastaste väljakul mingit eset (teine pall, mängijate riietus või isegi reketit). Punkti võidab löögi sooritanud mängija.
e) Kui pall põrkab vastaste väljakul ja seejärel puudutab metallpiiret või mõnda seina. Vastane peab selle tagasi lööma enne, kui pall teist korda nende väljakul põrkab.

REEGEL 19. PUNKTIKAOTUS

Meeskond kaotab punkti:
a) Kui üks mängijatest, tema reket või muu ese, mida ta kannab, puudutab mis tahes osa võrgust, sh poste ja vertikaalset keskposti või vastaste väljaku osa, sh metallpiiret, samal ajal kui pall on mängus.

b) Kui pall põrkab platsil teist korda enne, kui see tagasi mängitakse.

c) Kui pall lüüakse vollega tagasi enne, kui see on võrgu ületanud.

d) Kui mängija lööb palli nii, et see tabab otse vastaste väljaku seina, metallpiiret või väljaku väliseid esemeid.

e) Kui mängija lööb palli, see tabab võrku või selle poste ja seejärel ei põrka see vastaste väljakule.

f) Kui mängija lööb palli kaks korda (topeltlöök).

g) Kui mängus olev pall tabab mängijat või midagi, mis on tal seljas/kaasas, va reket.

h) Kui mängija lööb palli ja see puudutab tema väljakupoole metallpiiret.

i) Kui mängija puudutab mõne oma kehaosaga palli. 

j) Kui mängija läheb üle võrgu, kui punkt on veel käimas.

k) Ainult üks mängija võib palli lüüa. Kui mõlemad paaris olevad mängijad löövad palli kas samaaegselt või järjestikku, läheb punkt vastastele.

MÄRKUS: Topeltlööki ei loeta toimunuks juhul, kui mõlemad mängijad üritavad palli samaaegselt lüüa, kuid ainult üks neist tabab palli või kui mängija lööb kogemata oma paarilise reketit.